Näituseprojekti raames valminud ekspositsioon "Kirjaliku ruumi vahel" on minu kahe loomingulise väljundi — kujutava kunsti ja kirjanduse — üheks sulandumine. Enese defineerimine ja sisemised heitlused on valmistanud mulle katsumusi.
Siinse näituse püüdlus on ehitada sild. See on sissevaade pragudesse, kirjavahelisse ruumi — kontakti loomine. Kust jookseb sõna piir ja algab kunst? Muuhulgas sellele küsimusele vastust üritasingi leida.
TEEMAVALIK & KONTSEPTSIOON
Projekti jaoks ideid kogudes sain aru, et tahan kindlasti tegeleda tekstiga. (Luuletuste) kirjutamine tuleb vahel (harva) ka kasuks, sest sain fragmenti ühest oma mõtteterast näituse tarbeks kasutada. Kirjutiste sirvimine ja kõlblikuks lugemine oli
üllatavalt raske. Suures osas kindlasti seetõttu, et tundsin survet valida tööde jaoks fraas, mis sobiks konteksti. Samuti jäid sõelale vaid lühemad luuletused ja tekstid.
Esmalt visualiseerisin enda ideed tervikuks ning üritasin luua kontseptuaalseid seoseid. Kuigi lõplikus variandis võtsin kasutusele ainult ühe tehnika, tunnen, et selline kaardistamine tegi teema mulle kättesaadavamaks ja teostuse hõlpsamaks. Samuti tegin ka paar umbkaudset kavandit, milline lõpptulemus välja võiks näha.
TEHNIKAVALIK
Alguses plaanisin vormistada kolm tööd kolmes eri tehnikas. Nendeks olid origami/voltimistehnika, fotograafia ja paberi augustamine. Vaheetapis kaalusin ka valikaine raames valminud papier-mâché skulptuure, kuid otsustasin, et need ei kooskõlastu teiste töödega piisavalt. Ambitsioonikusest hoolimata seadsin endale piirid ja liikusin alguses edasi kahe, lõpuks vaid ühe tehnikaga. Valituks osutus augurauaga paberi augustamine. Otsustavaks said nii ajamahukus kui vajadus end veidi säästa — kohandan sageli grandioosseid visioone hõlpsamateks lahenduseks. Sellistel puhkudel püüan siiski säilitada maksimaalselt kunstiteose esteetilist ja tehnilist väärtust.
Muusika: "Another Green World" - Brian Eno
KATSUMUSED
Reguleerimata augutagumise tagajärjel läksid löögijõu tõttu katki paberi mitmed haprad ja peenikesed kohad. Probleemi ei osanud ma ette näha, sest polnud varem seda tüüpi auguraudu kasutanud. Lisaks valmistas katsumust nende tühjendamine paberijääkidest.
PROTSESSI KULG
Loomingulise protsessi kulg on mul tavaliselt mittelineaarne, töötan pigem tsüklitena ja tõhusaimalt ajapinge all. Talvel liikusin valitud teemaga edasi, briifisin juhendajale oma kontseptsiooni ja sain iseseisvaks uurimiseks tüporaamatu. Sealt pärineb ka paberi augustamise mõte. Seejärel oli mu (füüsilises) tegutsemises pikem paus, kuna keskendusin jooksvatele ülesannetele ja õppetööle. Küll aga hoidsin vaimselt projektil järge, kogusin seoseid ja koondasin nad visuaaliks. Kontsentreeritud tegevus jäi märtsi lõppu ning aprilli. Kevadise tunniplaani hõrenemise tõttu tundsin viimaks, et saan näituseprojektile rohkem aega pühendada.
FILOSOOFILISED PÕRGATUSED
Pealkiri “Kirjaliku ruumi vahel” viitab alale — seisundile — mis tekib teksti moondumisel kunstiks. Kust lõppeb tekst, kiri ja tähendus ning algab kunstiline teos? Olen ma kirjanik või kunstnik? Mitte kumbki neist piisavalt? Vastuste otsimisel avastasin sisemise kire tüpograafia ja teiste tekstiga tegelevate kunstide suhtes. Surve üks osa endast teise arenguks loovutada on taandunud. Tüpograafia on aga sütitanud minus taas tungi maalida, aidanud “klassikalisi kunste” taasavastada. Seetõttu nimetaksingi näituse eesmärgiks sellise mõttelise silla ehitamise.
KOKKUVÕTTEKS
Olenemata sellest, et algsest plaanist kõrvale kaldusin, olen lõpptulemusega üldjoontes rahul. Tehnilisest arengust ja uutest oskustest veel enam hindan järeldusi, milleni protsessi käigus jõudsin. Näituseprojekt õpetas mulle täpsust, kannatlikkust ning perfektsionismist lahti laskmist. Viimase põdejatele soovitus: augustage paberit!
VALMINUD TÖÖD
Aitäh kõigile, kes näituse valmimisel nõu ja jõuga toeks olid!
